Aeg on kiiresti möödunud ning aasta ongi läbi saanud ja ma olen tagasi Eestis. Väga hea on tagasi olla, mis siis, et teine päev kodus, ma ikka veel vist ei saa täpselt aru, mis toimub. Kokku siis 11 kuud elu Prantsusmaal vabatahtlikuna. Töötamist laste ja noortega. Rahvusvahelised projektid, noortelaagrid, administratiivne töö kontoris. Uus keel, uued töökaaslased ja sõbrad. Uued elukaaslased. Reisimine ja uued avastused. Imemaitsvad söögid ning tunnistan, et heade veinidega olen küll vist ära harjunud nüüd. Nüüd jääb veel Eestis raportid kirjutada ning siis saabki see kogemus ka ametlikult läbi. Katsun vaikselt jälle Eestisse sisse elada – jätkan sügisest Tartu Ülikoolis magistriõpinguid,…hakkan aktiivselt tööd otsima (kellelgil soovitusi? :)
Selline asi ka, et eile sain rõõmustavaid uudiseid, nimelt minu 3 minutiline video minu vabatahtlikust teenistusest võitis kolmanda koha Europemobility videokonkursil. Auhinnaks siis kuulsus ja aupaiste, ok..tegelikult siis auhinnatseremoonia Itaalias septembris, kus Mobility seminari raames oma filmi tutvustada.
Ma ei tea, kas mul on siia blogisse enam suurt miskit kirjutada, sest Prantsusmaa on mõneks ajaks nüüd läbi. Loodetavasti tekib võimalus sinna mingi hetk veel tagasi minna, sest nende paari aastaga pole ma vaimustuses veel üle suutnud saada. Aktiivselt tahaks prantsuse keelega edasi tegeleda, et mitte ära unustada kõike. Otsisin telekast juba prantsuskeelseid kanaleid ning tassisin mõned prantsuskeelsed raamatud kojugi.
Bye, bye Marmande
Eelviimane päikseloojang Marmandes
ahah et tagasi juba
Tänud sulle!