Võitlus lainetega

Käisn just supermarketis külmkappide vahel end jahutamas ja siis otsisin lootusetult maasikaid. Nimelt on tänu Saksamaa ja Hollandi mängule mul üks kihlvedu kaotatud ja lubasin maasika torti teha. Maasikad on siin läbi, käes on melonite, virsikute, nekrtariinide aeg ning seega saab maasikatordist kirsitort.

Nädalavahetus möödus taaskord ookeanis hullates. Pean veelkord korrutama, et sellist helesinist merd ning meeletuid laineid võiksin ahmida vist igavesti. Laupäeval sõitsime oma tavapärase kolmese kambana CapBreton´i randa, mis on Marmandest ligi kahe-, kolmetunnise autosõidu kaugusel Bayonne külje all. Oma üllatuseks taipasime, et tegemist on vaikeseid lapsi ja peresid täis rannaga, mis minu jaoks oli suhteliselt kummaline, sest lained olid lastele kahtlemata liiga suured.

CapBreton´i rand

Mina ise

Veetsime pärastlõuna rahulikult seal, lugesin raamatut ning arutlesime prantsuskeelsete väljendite üle. Tagasi tulles sõime ühes väikeses linnas pizzat. Pühapäeval kavatsesime alustada tunduvalt varem, kuid hoolimata kella kaheksasest ärkamisest suundusime poodi piknikukraami ostma alles poole kaheteistkümne ajal. Seekord otsustasime järgiproovitud Biscarosse ranna kasuks Bordeaux lähedal, kus me ka eelmine nädalalõpp olime olnud. Inimesi oli kõvasti enam ning ookean ka metsikum. Hoovus oli nii tugev, et ma küll ei pea ennast mingiks nõrgukeseks, aga lained loopisid mind päris hooletult ja pidevalt tuli veest kaldale minna, et jälle õigesse tsooni kõndida( sest vees see ei õnnestunud), kus paarikümne meetrises alas vetelpäästjad inimesi jälgivad. Kui keegi alast välja kaldub, siis palutakse kohe kiirest sealt lahkuda. Põhjusega, sest kahe päeva jooksul nägin neli korda, kuidas vetelpäästjad vette kedagi päästma suundusid. Kord oli see isegi päris minu kõrval. Olin umbes kümne sekundiga suutnud alast juba mõned meetrid välja triivida, kui minu kõrval üks mees hüüdis, et ta ei jaksa enam. Loomulikult ei hakanud mina ise teda päästma, sest mul oli tükk tegu, et täiest jõust ujudes ise kalda poole saada, aga hüüdsime kohe vetelpäästjat, kes olidgi poolel teel meie poole jooksmas ja tõid meesterahva tervelt rannale. Kui ma kaldale jõudsin, siis olid käed jalad puruväsinud lainetega võitlemisest. Ma poleks kunagi arvanud, et kaks lainet ja juba oledki rannast liiga kaugel. Julieni sõnul on igal aastal neid, kes oma elu sinna randa jätavad Meri oli surfareid täis ning vahepeal oli tegu, et mõni liialt hoogu sattunud sulle endale otsa ei sõida.

Biscarosse

Lainevaimustus

Stiilinäide prantsuse rannamoest

Nõnda palju siis merest.

Hommikul saatsin oma sellenädalase artikli ära, mis kõigi eelduste kohaselt peaks ilmuma neljapäeval Le Républicain´is. Tänasest alates on meil siis Makedooniast, Liibanonist ja Poolast kohal ligi 30 noort, keda ma ise täna polegi näinud. Küll nädala jooksul jõuab.